Paberivabrikust ärilinnakuks ehk Fahle pargi valgustusprojekti lugu

Fahle pargi valgustus

Editese poolt on lahendamisel hetkel Fahle pargi välisvalgustus, varasemalt olema koostanud elektriprojekti Tartu mnt 80 hoone siseosale. Ning osad valgustuse lahenduse ideed (Postimehe maja esine ala), mis kajastuvad meie projektis on tulnud ka eelnevalt olemas olnud KINO maastikuarhitektide tööst. Editese poolt vastutab selle eest valgustusdisainer Marko Kuusik, et Fahle parki saaks ka õhtusel ajal maksimaalselt nautida ja funktsionaalselt kasutada.

Tegelikult pole olemas head valgustuslahendust, mis poleks kohaspetsiifiline. Iga ala, hoone, objekt, mida valgustatakse on omanäoline ja dikteerib ette nõuded valgustusele.  Erilisust ja silmapaistvust saab aga lisada sellega et mõelda, kes on lõppkasutaja ja millised on tema ootused. Fahle Park on oma sisult ärilinnak. Inimesed tulevad sinna peamiselt tööle ja kohtumistele. Kui nii lihtsustatult vaadata siis võiks eeldada, et valgustusvajadus võiks olla üpris argine, stiilis „et näeks tulla ja minna“. Aga kui hakata rohkem süüvima ja teha põhjalik ala analüüs, mis on valgustusdisaini üheks lahutamatuks osaks, siis rullub meie ette hoopis laiem pilt. 

Inimesed tahavad enda ümber inspireerivat keskkonda, tahetakse ilu ja et töös silmadele puhkepausi andes oleks pilgul kuskil rännata. Siinkohal saab valgustusdisainer abiks olla, et leiab üles hoonel erinevaid detaile ja omapäraseid nüansse, mis sobiva valgustusega rohkem esile tuua. Samuti soovivad inimesed, et argine ja tempokas töörütm oleks võimalik lõuna ajal korraks pausile panna. Eriti hea meetod selleks on keskkonna vahetus. Fahle pargi puhul on KAOS arhitektid  ära teinud suure töö hoonete planeerimisel. Fahle töötajatele ja külastajatele on loodud mitmeid erinevaid võimalusi maja lähiümbruses erinevate istumisvõimalustega ja Postimehe maja eest avaneva linnavaatega.

Fahle pargi põhiline pärl saab olema Galerii. Seal on KINO maastikuarhitektid põiminud oskuslikult hooned ning haljastuse. Sisenedes Galeriisse astud justkui totaalselt teise kohta, nagu oleksid metsikus looduses. 90m pikkune, algselt kahe hoone vaheline ala saab kasutatud väga multifunktsionaalselt. Päeval on võimalus tulla einestama, vaadata parasjagu väljasolevat kunstinäitust või teha pikem telefonivestlus korvtoolis kiikudes ja õhtusel ajal saab korraldada seal erinevaid üritusi. 

Valgustuse puhul ongi just Galerii osa, millele oleme väga palju rõhku andnud. Oleme võtnud valgustust, kui siduvat osa erinevate elementide vahel. Ka meie märksõnadeks töö tegemisel on olnud loodus ja loomulik päevavalgusrütm. Kuna alal on väga mitmeid erinevaid kasutusfunktsioone, siis oleme selle jaoks töötanud välja erinevad valgustuse stsenaariumid, mida vastavalt olukorrale rakendada. Üheks meie väljakutseks on olnud valgustite valik. 12m kõrgusel asuv klaaslagi ei tohiks saada varjutatud massiivsete valgustite poolt, et ka üles vaadates märkaks sa kõigepealt taevast ja klaaslaesümmeetrilist konstruktsiooni.

Ka Galerii seintele lähevad valgustid. Need annavad heledust just seinte ülaosale ja loovad valguse intensiivsuse ülemineku ülevalt alla nagu loomulikul valgustusel. Lisaks kasutame goboprožektoreid, millele lisame lehekujulised šabloonid. Selliste valgustite kasutamisel tekitame galerii põrandale mustrid nagu kõnniks päikeselisel päeval mõnel pargialleel, kus puude vahelt maalib päike asfaldile lehevarje.